Autor: Kerli Koha, kutseline hindaja
Oma kodu ostmist tuleb meil kõigil vähemalt korra, kuid enamusel isegi mitu korda elus ette. Selleks, et täna kinnisvara ostu kodulaenuga finantseerida, soovib pank saada eksperthinnangut. Alates 2017.aasta märtsist tohivad krediidiasutusele elukondliku kinnisvara eksperthinnanguid koostada ainult kutselised kinnisvara hindajad. Hindaja kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida igaüks Kutsekoja interneti koduleheküljel.
Kutseline kinnisvara hindaja on erialaspetsialist, kes annab objektiivse hinnangu teie vara turuväärtusele. Ekslikult arvatakse, et hindaja määrab turuväärtuse kinnisvaraportaalide müügikuulutuste põhjal. Tegelikkuses on turuväärtuseni jõudmiseks vajalik Eesti vara hindamise standardeid järgides läbi viia mitmeid protseduure ja teha analüüse.
Hindamistellimuse esitamisel püstitatakse hindajale lähteülesanne, lepitakse kokku teenustasu ning vara ülevaatuse aeg. Vara ülevaatusel fotografeerib hindaja kõik kinnistul asuvad hooned ja ruumid. Tehtud pilte kusagil mujal peale hindamisaruande ei kasutata. Ülevaatusel oleks vajalik esitada hindajale kindlasti hoone(te) plaanid ja projekti seletuskirjad. Juhul kui teil ei ole endal nimetatud dokumente, siis on võimalik uurida nende olemasolu kohta kohalikust omavalitsusest või rahvusarhiivist.
Peale vara ülevaatust alustab hindaja turuanalüüsiga ning seejärel valib juba võrdlustehingud. Selleks, et leida teie vara turuväärtus, võrreldakse teie kinnisvara piirkonnas hiljuti müüdud teie varale erinevate võrdluselementide osas võimalikult sarnaste kinnistutega. Üksikelamute puhul on hindamisel oluliseimad võrdluselemendid:
- asukoht (keskustes või keskustele ja sotsiaalobjektidele lähemal asuvad hea juurdepääsuga kinnistud on ostjate seas asukohana kõrgeimalt väärtustatud)
- üksikelamu seisukord (paremas seisukorras elamute hinnad on kõrgemad)
- eramu suletud netopind (elamu suletud netopinna suurenedes suureneb kinnistu tervikhind proportsionaalselt kasulikkusele ja vastupidi ehk siis, mida suurem on üksikelamu suletud netopind, seda kõrgem on selle tervikhind, oluline on siinjuures märkida, et üle 250 – 300 m2 eramud on tänases turusituatsioonis ostjate seas vähenõutud ja nende müügiperioodid on üldjuhul oluliselt pikemad kui optimaalsuuruses (100 – 200 m2) eramutel)
- elamu konstruktsiooni tüüp (uusehitiste puhul on kivihooned üldjuhul hinnatumad kui puithooned, vanemate hoonete puhul tavaliselt väga suurt hinnaerinevust ei ole)
- küttesüsteem (lokaalne keskküte on küttelahendusena enam väärtustatud kui ah- ja/või elektriküte, kõrgeimalt on hetkel väärtustatud maaküttega elamud)
- kinnistu pindala (suurema pindalaga kinnistute tervikhind on suurem) abihooned (heas seisukorras kapitaalsed abihooned omavad lisaväärtust).
Võrdluselementide kohandamisel jõutakse turuväärtuseni. Kohandamine on protseduur, mida kasutatakse võrreldava vara hinna teisendamiseks lähtuvalt erisustest võrreldes hinnatava varaga. Hindamistoimingu ja selle tulemusena leitud turuväärtuse kohta esitatakse teile digitaalselt allkirjastatud hindamisaruanne. Hindamisaruande põhivorm on eksperthinnang, see on kõige põhjalikum vorm, mis sobib esitamiseks pangale ja kohtule. Ekspertarvamuse vorm on lühem ja teenustasult odavam, kuid see aruanne ei sobi esitamiseks pangale ja kohtule. Üldjuhul tellitakse ekspertarvamus vara omaniku poolt, kes soovib oma vara müüma hakata. Omanik ei vaja müügihinna kujundamiseks põhjaliku ülevaatega aruannet ja seepärast on see hindamisaruande vorm kliendi nõutamiseks kõige soodsam ja sobilikum.