Skip to main content

Autor: Kerli Koha, kutseline hindaja

Viimased kolm aastat on abielulahutuste arv olnud Eestis languses, sõlmitavate abielude arv (Statistikaameti andmetel 2020. a 6093) ületab oluliselt lahutuste arvu (2020. a 2555). Abielludes tõotatakse teineteist armastada ja austada elu lõpuni, kahjuks pole see siiski alati võimalik ja vahel on osapooltele parim lahendus lahutus. Mis saab siis ühisest kinnisvarast?

Kui tegemist on ühisvaraga ehk varaühisusega, siis kuuluvad kõik abielu kestel soetatud asjad võrdselt mõlemale abikaasale, siinjuures ei ole oluline, kes asja eest maksis või kes seda kasutab. Samuti ei oma laenuga ostetud kinnisvara puhul tähtsust see, kes on tasunud igakuiseid laenumakseid. Ühisvara hulka ei kuulu vara, mis on saadud abielu kestel tasuta (kinkena, pärimise teel).

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Tavapärane on olukord, kus abielu on lahutatud, kuid erinevatel põhjustel on jäetud ühine kinnisvara jagamata. Protsessi alustatakse aastaid hiljem ja üldjuhul omavahel rahumeelselt enam kokkuleppele ei jõuta, kaastakse advokaadid või juristid. Ühisvara jagamiseks on vajalik saada teada kinnisvara turuväärtus, selleks pöördutakse kinnisvara hindaja poole. Soovituslik oleks tellida hindajalt eksperthinnang – tegemist on hindamisaruande põhivormiga, mis sobib esitamiseks kohtule. Alternatiiviks oleks hindamisaruande lühivorm ehk ekspertarvamus, kuid see ei ole kohtule esitamiseks sobilik. Seega, kui tekib edasise protsessi käigus vajadus esitada hindamisaruanne ka kohtule, siis peaks tellima hiljem ikkagi eksperthinnangu. Oluline on märkida, et ühisvara jagamisel arvestatakse kinnisvara väärtuseks jagamise hetke väärtus. Seega, kui abielulahutus on toimunud aastaid varem, siis vahepealne hindade tõus või langus on paratamatult ühele osapoolsele kasulik ja teisele kahjulik, mistõttu on kokkuleppe saavutamine eriti keeruline.

Kui üks osapooltest soovib saada ainuomanikuks ja kasutada selleks pangalaenu, siis oleks mõistlik uurida kinnisvara hindajalt, kas on võimalik lisada samasse hindamisaruandesse laenutagatise hindamise eesmärk. Nii on võimalik kasutada sama tööd kahel eesmärgil.

Riiklikult tunnustatud eksperdina kinnisvara hindamise valdkonnas sooviksin oma senise kogemuse põhjal anda viis soovitust ühisvara jagamiseks:

  • Lahutuse korral ära lükka ühisvara jagamist tulevikku, vaid tegele sellega kohe.
  • Võta (eks)abikaasaga ühendust, et teha ettepanek ühisomandi lõpetamiseks. Tee seda kindlasti ise, mitte advokaadi ega mõne teise isiku vahendusel.
  • Ole suheldes rahumeelne ja kompromisslahendusele orienteeritud.
  • Pea meeles, et omand on materiaalne, kuid inimsuhted võivad saada selles protsessis jäädavalt kahjustatud. Eriti oluline on ühisvara jagamise protsessis mõelda ühistele lastele ja nende tulevikule.
  • Püüa vältida ühisvara jagamist kohtus. Ühisomandi lõpetamisest võib kujuneda väga pikk ja keeruline protsess, millega kaasneb osapooltele oluline aja- ja rahakulu.

Kindlasti tasub meeles pidada, et ühisomandi lõpetamine võimaldab mõlemal osapoolsel ühele eluetapile joon alla tõmmata. Vara jagamise valulikkus sõltub ennekõike siiski osapoolte koostööst.